Qaammataasakkoortumik malinnaaffiginnittarnermi periuseq

Flemming Merkel, juuni 2015

Titartagaq 1. (Rasmus Danø)

Uumasunik ilisimatusartartut qaammataasanut aallakaatitsissutinik uumasut ingerlaartarnerannik malinnaaffiginninnissamut atugassanik ikkussigaangata amerlanertigut NOAA qaammataasat, 850 km-inik qutsissusilikkut, nunarsuarmik kaaviisut atorneqartarput. Nunarsuup kaajallanniarnerani minutsit 102 atorneqartarput.

NOAA qaammataasap uumasoq qaammataasanut aallakaatitsissutilerneqarsimasoq qulaakkaangagu taassuma aallakaatitsissutaata nassiussai qaammataasamut apuuttarput, paasissutissallu tamakku uumasup eqqorluinnangajattumik sumiissusersiniarneranut atorneqartarput. Qaammataasalli minutsit quliinnaat atorlugit qulaakkiartornerani aallakaatitsisutip nassiussai pingasut qaammataasamut apuussimasariaqarput - dopplereffektimik nassiussanik taaneqartartut (qaammataasap qulaakkiartornerani nassiussat frekvensiisa allannguutaat) atorneqarneq ajorput. Minutsit qulit taakku qaangiukkaangata aallakaatitsissutip qaammataasaq angusinnaajunnaartarpaa. Timmissani immamut aqqartartuni aallakaatitsissut timmissap iluanut inissinneqarsimagajuttarpoq. Aallakaatitsissutit taamaattugaangata uumasunik ilisimatusartartut aamma timmissap timaata kissassusia paasisarpaat, taamaalillutillu timmiaq suli uumanersoq naatsorsorsinnaasarlugu.

Qaammataasakkut aallakaatitissutit uumasunik ilisimatusartartut mitit timaannut inissittagaat 35-55 g-inik oqimaassuseqartarput. Imaappoq timaasa oqimaassusaasa 35-riaatiginngilaalluunniit, taamaattumillu uumasunik ilisimatusartartut isumaqarput tamakku timmissat malugingaartanngikkaalluunniit. Uumasunimmi ilisimatusartartut aamma takusarsimavaat timmissat qaammataasakkoortunik aallakaatitsissutilerneqarnerminniit ukiut marluk tikillugit nalinginnaalluinnartumik mannimminnik ivasartut, taamatullu aamma timmissanik aallakaatitsissutilinnik pisarineqarsimasunik misissuisarsimallutik. Timissat aallakaatitsissutinik ikkussivigineqarsimanertik akornutigisannginnguatsiavippaat.

Aammali qaammataasakkut aallakaatitsissutinik allatut ittunik peqarpoq - ilaatigut GPS-inik nalinginnaasunik atuisunik (sakkutooqarnermi atugassiaasimagaluartut, ullumikkulli nunap qaavani sumiissuseq naatsorsorsinnaajumallugu ilaatigut biilini, telefuunini, qaammataasanilu 20.200 km-inik qutsissusilinni atugaasut. GPS qaammataasakkut aallakaatitsissutinit eqqaaneqareersunit eqqoqqissaarneruvoq (meterialunnguit tikillugit), tassa sumiiffiit allatut eqqornerusumillu naatsorsorneqartarmata, amerlanertigullu nukissamik atuinerusarlutik taamaattumillu anginerusunik battereeqartariaqartarlutik. Taamaattumik anginerusarlutillu oqimaannerusarput uumasunullu anginerusunut atorneqarnerusarlutik, soorlu nunami miluumasunut arfernulluunniit. Ineriartornerli sukkasoorujussuuvoq GPS-inullu tunngasut piffissap ingerlanerani milliartuinnavipput.

Aarhus Universitet Grønlands Naturinstitut Grønlands Regering Arctic Research Centre