Kalaallit Nunaata kitaani tuttunik malittarinninneq

Christine Cuyler, juuni 2015

Titartagaq 1. Sisimiuni piniarnermik nakkutilliisup Hans Mølgårdip tuttu qaammataasanut nassitsissummik qungasequtserpaa. Malugiuk kulavaap isai asserneqarsimammata, eqqissinarnerutittarmassuk. (Christine Cuyler)

Tuttut Kalaallit Nunaata Kitaaniittut tuttunut Rangifer tarandus groenlandicus-it, aamma Canadap avannata narsaamanertarsuini qeriuaannartortalinniittartunut ilaapput. Tuttut Akia-Maniitsumiittut ingerlaartarnerat siullermik 1997-1999-imi misissuiffigineqarsimavoq, taamanikkut kulavannik arfineq pingasunik Akia-Maniitsumi tigusisoqarsimalluni. Doppler-effekt-imik taaneqartartoq, sumiissutsinik qularnalaartorujussuarmik aalajangiissutaasartoq atorlugu tuttut sumiissusiannik aalajangiisoqartarsimavoq. 2008-2010 kulavaat 40-it GPS-inik qaammataasakkoortunik qungasequserneqarput, taamaalillunilu 1990-ikkunni misissuinermut sanilliullugu eqqornerujussuarmik sumiissusersiuisoqarsinnaalerpoq. GPS-ikkut aallakaatitsissutit tuttunut Akia-Maniitsoq-mi tamarmi siammarsimasunut ikkussorneqarput taamalu tuttut tamaaniittartut tamarmik ingerlaartarnerat nutaamik ilisimasaqarfigineqalerpoq.

Misissuinerit taakku marluk imminnut tapertariipput taamalu tuttut ingerlaartarneri pillugit ilisimasanik nutaanik pissarsiviusimallutik tuttullu ivigartorfissaminnik ujaasisarnerat pillugu ilisimasanik pingaarutilinnik pissarsiviullutik. Kulavaat tamarmik ukiup qanoq ilinera najoqqutaralugu sumiiffinnut aalajangersimasunut ingerlaartarput, immamiit qanoq qaffasitsigisumiinnertik najoqqutalugu immikkoornerusarlutik. Kulavaat ilaasa nunap immikkoortui anguneqarsinnaagaluartut ilaannamininngui atorajuttarpaat. Taamatut ileqqoqarnerisa ilimanarsisippaa tuttoqatigiit tuttoqatigiiaanut ikinnerusukkuutaartunut aggulussimasuugunarnerat, tassuunalu aamma takuneqarsinnaavoq malittarinnilluni misissuisarneq pingaartuusoq. Paasinarsivortaaq Akia-Maniitsumi kulavaat aalajangersimasumik ingerlaariaaseqartut, ataatsimoortukkuutaartarnerannillu malunnartoqanngilaq. Nunanut issittuniittunut allanut assingunatik Akia-Maniitsumi kulavaat immikkoortunik piaqqisarfeqanngillat. Kulavaat piffissaq piaqqiffiusartoq tamakkerlugu Akia-Maniitsumi tamarmi siammarsimasarput, tamatigulli sumiiffinni qatsinnerusumiittuni. Kulavaat upernaakkut piaqqiffiusartunut assigiinngitsunut ingerlaalersarput aprilimi sapaatit akunnerisa aappaanni pingajuanniluunniit, kulavaallu amerlanersaasa piaqqiffigisartakkatik ukiuuneranilu neriniartarfitik aalajaaffigisartorujussuuaat. Amerikap avannarliup narsaamanertarsuini qeriuaannartortalinni tuttut sumorujussuaq ingerlaartarnerannut sanilliullutik Akia-Maniitsumi tuttut isorartunnginnerujussuarmut ingerlaartarput tamannalu Skandinaviami qaqqani tuttut pisarnerannut eqqaanartutut oqaatigineqarsinnaavoq.

Titartagaq 2. Tuttu qungasequtsigaareerluni qimagukkiartorpoq. (Christine Cuyler)

Titartagaq 3. Aajuna ilisimatusartartup Christine Cuylerip kulavak qungasequtseriigaq iperarpaa. (Christine Cuyler)

Allattoq aamma assiliisoq: Christine Cuyler. Suliniummut aningaasaliisoq: Pinngortitaleriffik

Aarhus Universitet Grønlands Naturinstitut Grønlands Regering Arctic Research Centre