Kalaallit Nunaanni appat ukioq kaajalallugu (Qupperneq ilisarititsissut)

Morten Frederiksen & Flemming Merkel, marsi 2017

Kalaallit Nunaanni appat ukioq kaajalallugu (Qupperneq ilisarititsissut)

Ilisimatusartartut Canadameersut, Nunatsinneersut, Islandimeersut Norgimeersullu Atlantikup Avannaani appat ingerlaartarneri 2007-imiilli malinnaaffigivaat. Taamaaliorput qaamanermut uuttuutit (lysloggerit) iluaqutsiullugit – taakku allaaserineqarnerat takuuk uani. Kalaallit Nunaanniinnaq timmissat 100-nit amerlanerusut nalunaaqutserneqarnikuupput. Paasisat takutippaat Kitaani piaqqisartut tamarluinnangajammik Canadami ukiijartortartut, ilutigisaanillu Islandimiit Svalbardimiillu timmiarpassuit Nunatta Kitaata imartaani ukiisarlutik. Taamatut eqqumiiginarsinnaasumik pissusilersornerannut nassuiaatissaq appat uumariaasiannut Atlantikullu Avannaata sarfaanut attuumassuteqarpoq.

Qaamanermut uuttuut appap niuani. Uuttuut 3,5 g missaani oqimaassuseqarpoq, sisaminermullu ulamertumut timmissanik nalunaaqutsersuinermi atorneqartartumut aalajangiussaalluni. Uuuttuutip takutinneqartup aammattaaq silaannaap naqitsinera kissassusaalu nalunaarsortarpai, appallu aqqaraangamik pissusilersortarnerisa ilisimatusarfigiqarneranni atorneqartarluni. (Knud Falk)

Kalaallit Nunaanni appat suminngaanneernerinut pingaarnertigut paasisat

Qaanaap pigisaani pissutsit eqqaassanngikkaanni appat amerlaqalutik Nunatsinni piaqqiortarput, kisiannili ikilinikooqalutik. Aamma piniartut aallaaniallu piniagarilluartuuvaat, ukiullu tamaasa Nunatsinni appat 60.000-it missaanniittut pisarineqartarput. Immap timmiai allat assigalugit appa uuliamik mingutsitsinernut mianernartuuvoq, taamaammat Kitaata imartaani uuliamik ujarlernissamut akuersissuteqartarnernut tunngatillugu, appat annertuumik isiginiarneqarnikuupput. Ilisimatusartartut Århus Universitetianeersut Pinngortitaleriffimmeersullu Nunatsinni ineqarfinni appat 100-nik amerlanerit qaamanermut uuttuutinik 2007-imiilli ikkussiviginikuuaat, taamaalillutillu timmissat nikerarneri ukioq kaajallallugu malinnaavigisinnaalerlugit. Uuuttuutit taamaattut aamma Canadami, Islandimi Norgimilu appaqarfinni atorluarneqarnikuupput. Taamaaliornikkut timmissat sumiiffiinik nalunaarsukkat eqqoqqissaanngikkaluarlutik, timmissat ingerlaarfiinik malinnaanissamut sumilu ukiisarnerisa aalajangiunnissaanut naammapput. Paasisat immikkuualuttutigut Atlantikup Avannaani appat uumariaasiinik takutitsipput, taamaalillunilu aamma takuneqarsinnaalerluni appaqatigiiaat sorliit ukiivinni sorlerniittarnerinik.

Appat ineqarfiata ilaa. Ineqarfissuarni appat imminnut qanilluinnartarput, nipiliortaqaallu. Appat taateraallu ineqarfimmi ataatsimoorlutik manniliortarput, soorlu assimi uani Upernaviup avannaani Kippakumi assilisami takuneqarsinnaasoq. (Knud Falk)

Appat Nunatsinneersut Canadami ukiisarput

Kitaani appat ineqarfiinit amerlanernit anginernillu appat – Qeqertarsuup Tunuanit avannaanilu Qimusseriarsuarmit – Canadami Labradorip New Foundlandillu sineriaani ukiisarnerat paasineqarpoq. Tamaani appat allat Hudsonip Kangerliumanersuani taassumalu avannaani piaqqisartut ukeeqatigisarpaat. Taamaattoq appat Baffinip Kangerliumanersuani appat ineqarfiinit ataasiakkaaneersut Kitaata kujataani sikusanngitsumi ukiisarput, taakkualu angutiviaannaarpasipput. Aamma Kujataani appaqarfimmit anginngitsumeersut naammattoorneqarput, taakkunannga amerlanersaat ukiukkut Nunatta imartaaniiginnartarsimasut. Appat Canadameersut Nunatsinneersuullu amerlaqisut upernaakkut New Foundlandimiit kangimukanneq ingerlaalersarput. Timmissat taakku Kujataata kitaa avannamukaartillutik aprilimi majimilu aqqusaartarpaat.

Appat ingerlaartarnerat ukiisarnerallu. Nunap assingani ukiakkut ingerlaartarfiit Nunattalu eqqaani ukiisarfiit pingaarnerit takutinneqarput. Qarsuusat sumiiffiillu tungujortut Canadami Kitaatalu avannaani piaqqisarfinnut tikkuussipput, aappaluttut Islandimi Svalbardimilu piaqqisarfiit nalunaarpaat. Appat ineqarfiit ammalortumik qernertumik nalunaarsorsimapput. Sumiiffiit takutinneqartut saniatigut appat Islandimeersut Svalbardimeersullu ilarpaalui Islandip imartaani ukiisarput aammas. (Aarhus Universitet)

Appat Svalbardimeersut Islandimeersullu Nunarput ukiukkut pilersortarpaat

Akerlianik takuneqarsinnaavoq appat Islandimi Svalbardimilu ineqarfinneersut paasineqartut ilarpassui ukiup ilarujussua Kitaata Kujataata imartaaniittartut. Siulliit augustimili tikeralersarput, ilaallu april tikillugu tamaaniittarlutik. Appaqatigiit taakku Qeqertarsuup kujataani appaqarfinneersunit amerlaneroqimmata, naatsorsorsinnaavarput appat Kujataata kitaata imartaani ukiisartut amerlanersaat tassaasut appat Islandimi Svalbardimilu piaqqisartut. Appat Islandimeersut nalinginnaasumik avannarpasinnerulaartumiittarput, timmisallu Svalbardimeersut Kujataata imartaaniit Nuup imartaa tikillugu amerlanerusarlutik. Imaappoq appat Kujataata kitaata avataani ukiakkut ukiukkullu piniarneqartartut tassaanerupput appat Islandimeerlutillu Norgimeersut, appalli Nunatsinni Qimusseriarsuarmeersut (Upernavik Qaanaarlu) akerlianik Canadami piniarneqartarlutik. Appat Nunatsinni Canadamilu pisarineqartartut ikileriarnikuupput, kisianni appaqatigiit amerlassusaannut naleqqiullugu piniagaanerat Canadami annikinnerungaatsiarpoq.

Appa piaraalu imaani. Angutivissap imaani piaqqisartuunerata nalaani, tamatigorluinnangajak uani assimitut imminnut qanilluinnartarput. Piaraq ineqarfik qimanniutaa nallorissereerluni aqqarluarsinnaasarpoq, kisiannili nammineq neriniarsinnaanani. Taamaammat angutivissap piffissap annersaa atortarpaa aqqaqattaarluni aalisakkanik imminut piaqqaminullu nerisassarsiorluni. (Lars Maltha Rasmussen)

Immap sarfaata ingerlaariaasia appat nikerartarnerinut pingaruteqartuuvoq

Sooruna appat akornanni taamatut nikerartoqartigisoq – soorlumi ajornannginnerussagaluartoq appat Nunatsinneersut tamaaniiginnartarpata, kilometerit tuusintilikkaat arlallit Canadamut ingerlaaqinatik? Tamatuma nassuiaatissaa appat uumariaasiannut attuumassuteqarnissaa ilimanarpoq, tassami piaqqereernermik kinguninngua isasarmata, sapaatip-akunnerinilu 5-6-ini timmisinnaasaratik. Taamaalinerani angutivissat piaqqanik paarsisuusarput, peqatigisaanillu piaqqat suli timmisinnaanngikkaluarlutik ineqarfik qimattarpaat. Taamaammat aasap naalernerani ukialerneranilu appat imaani sarfarsiartaartarput, sumunnarnissartillu taamaallaat ilaatiguinnaq namminneq aalajangersinnaasarlugu. Avannaata Imaaniit ukiup taamaalinerani kimmut Canadap sineriaanut ingerlaalersarput, tamaanilu sarfaassaallutik New Foundlandip sineriaani ikkannersanut aalisagaqarfinnut ingerlanneqartarlutik. Appat Canadamip Issittortaaneersut Hudsonillu Kangerliumarnganeersut aamma tamaannartarput. Assinganik appat Islandimeersut Svalbardimeersullu Tunup Sarfaa ornittarpaat, Nunap Isuanut tamaanngaanniillu Kitaata sineriaa atuarlugu avannamut sarfaatsittarlutik. Tamatuminngalu peqquteqartumik Kalaallit Nunaani Canadamilu appat ukiisartut katitigaanermikkut assigiinngissuseqarput.

Aarhus Universitet Grønlands Naturinstitut Grønlands Regering Arctic Research Centre